Siit ja sealt, erinevateks puhkudeks

Anna, taevas, kas või vähe

õnne igaühele, aga anna seda nõnda,

et me paneks tähele.

Ära anna seda palju,

paljuga võib harjuda,

anna nii, et mõnest rõõmust

tohiks õnnest karjuda!

Taevas anna, et me ümber

leiduks ausat inimest,

selget vett ja puhast loodust,

halastajate ligimest!

Ära anna meile kurjust,

vii see ära kaugele,

aga kaunist unenägu

saada võid me laugele.

Anna, taevas, kas või vähe

õnne igaühele,

aga anna seda nõnda, 

et me paneks tähele!

/E. Stern/

***

Elu ilma ajalooga

on kui nägu ilma näota,

on kui süda vereta.

Aeg sind

oma pika käega

kaugelt-kaugelt teretab;

kinni seob

kõik katkend lõimed.

Uskumatu on ta võime

üles leida tillukesi

olukorra killukesi;

põimida neist näiliselt

tähtsusetuist seikadest

suurepärane vitraaž.

/Lea Tabur/

***

Ma olen lind, kes vabadust ihkab,

sina liblikas kirju ja särav.

Ja kui on möödas see joovastav öö,

me lendame nukralt ära.

Kuid mõtlema sellest

praegu ei pea,

ma liigun allika poole.

Ma joon, kuid janu eal täis ei saa,

Sa annad end Jumala hoolde.

***

Maailmas, kus kõik liigub,

vajatakse kindlat toetuspunkti.

Selleks on kodukolle,

mis aga pole mingi kõva kivi, nagu rahvas räägib,

vaid süda ja nimelt naise süda.

/J. Michelet/

***

On hetki, mil me pole me ise.

On hetki, mil me oleks rohkem, kui me ise.

On hetki, mil me peame paremad olema.

On hetki, mille pärast me peame paremad olema.

***

Mõni hetk on püha,

mõnda hetke tuleb kanda

kulunud kuue põues, kui aaret.

Ja alles siis, kui aeg saab täis,

kui tunned, et just praegu on hingede ühtimisaeg,

tuleb kinkida kild kallile.

Selline kild, mis on rohkem tõeline,

kui mõni käega katsutav kallis asi;

ise tead, mis meie vahel on hella -

ma ei ütle rohkem ...

***

 

...aga vahel on tõesti tarvis, 

et Sinu sammud kõrval oleksid kellegi teise sammud

ja Sinu aastate kõrval kellegi teise aastad! 

***

Palju on maailmas

nutetud nuttusid,

lausutud sõnu

ja räägitud juttusid.

Palju on rohtunud teedega talusid.

palju on rõõme ja palju on muresid.

Vähe on maailmas mõtete sarnasust,

tõelisi tundeid ja igavest armastust.

Vähe on päikest

põhjamaa suvedes,

vähe on aega, vähe värve on unedes.

Vähest saab palju,

kui elu hinnata,

kui oma tundmusi tuulde ei pollata.

Vähest saab palju, 

kui virinat trotsides

eluteid mõõdame

tõdesid otsides.

***

Kõik maine on sündinud Maal

ja igatseb vabaneda Maast.

Kõik ebamaised igatsused,

mille on sünnitanud Maa

igatsevad tagasi oma sünnimajja.

Meie kohtumine sünnitas armastuse

ja see armastus sünnitas uusi kohtumisi

uute lahkumistega,

sest kõik see, mis peab kuuluma ühte,

peab tundma end lahusolevana.

/"Paratamatus"/

***

Käia ja olla ja vaikida aina,

kui südamest karjuda tahaks;

tunda, kuis midagi

piinab ja painab,

mida ei raputa maha.

Elada ilmas

ja anda ja anda

kui hoopiski võtta on soov;

käia ja olla ja vaikides kanda

kõike, mis saatus toob.

***

Kunstnikud kevadet

tüdrukuna kujutlevad.

Kuid milline tüdruk on kevad?

Millises tüdrukus

on pajuurbade pehmus,

päikesesära sulalumel

ja ärkava maa hingus?

Kevad on just selline tüdruk,

kes on just tõusnud luuletust kirjutamast -

luule on küll juba paberil,

kuid pole temast endast veel ära,

veel on silmis ja sõrmis

mõtte sära - päikese sära.

***

Maja ei ole midagi.

Tuba ei ole tühjagi.

Kodu on muus.

Kodud kasvavad kodudeks märkamatult.

Sügisõhtutes lednavate tähtede läbi.

Pilvede rännu läbi üle magavate maastike.

Päevast päeva.

Aastast aastasse.

Pidevuse läbi.

/E. Niit/

Me astume eilsest homsesse,

nagu tunnelist valguse kätte,

sest keegi meist tõestab,

et leiame sealt kõigi lätete lätte.

Kuidagi seda teame -

homsest, vaid homsest peab otsima venda,

ja kõikidest teedest raskeim

on tee läbi iseenda...

/R. Rimmel/

***

Õnn on lühem kui elu,

lootus ja mälestus.

Kas ta muud ongi,

kui helk, mis kumab 

sealt, kuhu küündivad lootus ja mälestus üksi,

ikka möödas või ees.

Pea seda meeles läbi igapäevapettumuste.

***

Inimese elu ei küündi saja aastanigi,

muresid jätkub ent tuhandeks.

Lühikesed on me päevad,

pikad murerohked ööd.

Võta siis lamp

ja otsi üürikesi rõõmuhetki,

alusta juba täna!

Miks Sa muudkui ootad, aasta, aasta järel?

***

Elu on küll lühike, aga aeg on pikk.

Küünal läheb põlema,

siis kui kustub tikk.

Küünal läheb põlema

kalmus lume sees,

kalmu ääres seisavad suur ja väike mees.

Tikk on ammu kustunud, 

küünlad põlevad,

ühte tulle vaatavad viivu mõlemad.

Väike annab suurele

oma väikse käe

ja nad lähevad - kuhu

- ma pimedas ei näe.

***

 

Väikeste laste pihkudest

joovad haige tiivaga linnud,

sügiseti põlatud suvilakassid,

lähedusest ilmajäetud pulstunud koerad,

toidulauata talvetihased,

puruksastutavad teod,

külma-ilma lepatriinud,

jahitavad hiirepojad,

aknavahe kärbsed

kättesaamatut lähedast hommikust hellust.

/M. Õim/

***

Need armsad, kellest äkki jäime ilma,

on tegelikult alles - meie sees.

Nad on nii ligi, et ei torka silma

nii nagu valgus tolmukübemes.

Sest tolmust - hetkel olulisest tolmust -

on tehtud ka me endi valus kest,

mis veel ei oska olevast ja olnust 

(ei tohigi vist?) leida igavest.

Ei ole kaotust, millega ei harju,

siinpoolsuses, kus algus vajab äärt,

kuid, enda pea peal tundes surma varju,

nüüd on üks naer, 

poolt eelmist elu väärt.

***

 

Lõpetajale...

Astu kindlameelselt oma unistuste poole. Ela just sellist elu, nagu sa oled unistanud.
***

Mida teile täna soovida, kui teadmata on tulevik?

Elage rõõmsalt ja positiivselt. Kui mõtleme negatiivseid mõtteid, haaravad need võimu meie keha ja vaimu üle ning me hakkame nendest sõltuma. Tegelikult pole neil mõtetel mingit “toiteväärtust”. Me kanname neid endaga kaasas ja laseme tungida igasse soppi. Teate ju küll, millised need mõtted on: “Mitte kunagi ei jõua ma…”, See tüdruk ei tule minuga kunagi…”, See poiss ei vaata kunagi minu poole”, “Sinna kooli ma niikuinii sisse ei saa…”, “Mitte iialgi…”, “ Seda ei juhtu kunagi…” jne. jne.

Kui te lasete neil mõtetel pikalt enda juures olla, siis kasvavad nad peagi terveks kurvaks looks, milles teie olete peategelane.

Ent kui te lausute iga negatiivse mõtte peale: “Mul pole sinu jaoks praegu aega”, siis saab see lõpuks harjumuseks ning mõte kaob. Teie aga saate jätkata teekonda oma unistuste poole.

Inimene on siis õnnelik, kui tal on oma tee, mida mööda käia, oma täht, mille poole püüelda ja unistused, mille täitumise nimel tegutseda.

Loodan, et olete leidnud juba selle teeotsa, mida mööda minema hakata, et kusagil pilvepiiril sirab teie jaoks täheke, mille poole püüda ja unistustest ei tohiks noortel inimestel ju ometi puudu tulla.

***

Armastage iseennast. Ma ei soovita teil olla egoistlikud. Ei, kaugel sellest. Kuid armastades iseennast algab teil romaan, mis kestab kogu elu. Ja elu on nagu raamat, mida rumal lappab kiiresti, aga tark lehitseb järelemõtlikult iga peatükki juures pikemalt peatudes. Jätke kõrvale see, mida ootavad teilt sõbrad, mida nõuavad vanemad ja paluvad tuttavad. Jätke kõrvale tänapäeva reklaami sõnumid läbi reklaami, meelelahutuse, põlguse ja etteheidete selle kohta, kuidas peaksite käituma…

Kõige raskem ülesanne siin elus on oma teed astudes ümbritsevast survest mitte välja teha, tunnustada nii introverti, klouni, kunstnikku, arulagedat, rumalat kui mõttetarka…

Ja kui te siis kogu elu olete olnud korralik ning täitnud kõik sugulaste, sõprade ja ühiskonna ootused, siis avastate, et teie sees haigutab tühjus.

Ärge laske sel juhtuda!

Hakake juba täna ütlema “ei” neile, kes arvavad, et teavad, mis on õnn ja mis on teie jaoks hea.

Võtke kuulda seda vaikset häält enda sees, mis käsib minna teist teed… Sellest oleneb rohkem, kui te arvate.

***

Kõige raskem asi elus on jääda iseendaks.

Leppige enesega ära. Lubage oma perekonnal enda saavutuste üle rõõmu tunda, nad elavad ju ikkagi pisut läbi teie. Vaadake ometi, millise kingituse te olete neile teinud. Millega te olete hakkama saanud! Kõik muudkui räägivad: “Küll tänapäeva noored on saamatud!” Aga teie saite hakkama. Võtsite kätte ja tegite ära! Vaadake korraks ringi, vaadake üksteisele otsa. Te saite sellega hakkama!

***

Ütlen teile üht. Elu on lühike. See lihtsalt on nii. Olete seda ju palju kuulnud. Sellest on saanud klišee, aga ikkagi on see tõsi. Mõelge järele. Kümme aastat tagasi olite ümbes kümneaastased. Mangusite vanemaid, et nad ostaksid teile mõnele filmile, mis sel ajal just väga pop oli... Täna lõpetate juba (üli)kooli, astute ellu...

Elu on lühike, mida see tähendab? See tähendab, et ei maksa oodata, et kõik toimub iseenesest. Kui midagi tahate, siis püüdke selle poole. Tehke see teoks.

Meile on antud kindel arv eluaastaid, seega veetke õnnetuna nii vähe aega kui võimalik. Teil on õigus, tegelikult ka kohustus olla õnnelik.

***

Eilne päev vaid unelm

ja homme - nägemus.

Päev, mis hästi elatud,

on homme eilsest unenägu

õnnelik. Ja

iga homme - uus lootusnägemus.

Seepärast - vaata hästi oma päeva...

***

Hea uskuda on mõnda väikest imet

ja teada mõnda väikest laulu peast.

Suur ime juhtub õige harva nimelt

ja aariat ei laulda nii heast peast.

Mis viga väikest salmi ümiseda,

et täiemaks saaks mõni tühi viiv.

Suur ime võib sust mööda tümiseda.

Kuid väikene on ühtepuhku siin...

(Pane ainult tähele!)

(E. Niit)

***

Kerge on raske olla

raske on kergeks saada

hõlpus on olla

kes me ei ole

vaev õppida olema

kes me

päriselt oleme

(J. Kaplinski)

***

Elu ei ole lugu,

elu on loomine.

Kas on ka nii, et me saame

kõik, mida soovime?

Kas on nii, et me saame

kõik, nagu pälvime?

Kas on nii, et meid tabab

kõik, mida väldime?

Aeg, sina üürikene

ja üllatuslooline -

elu ei ole lugu,

vaid lootus ja loomine.

(D. Kareva)

***

Sa kanna unistusi endas, siis su vaim ei kängu;
uut leiad homsetes,
kui rahuloluga ei harju...
Võib mõnel nõrkushetkel tunduda,
et saatus juhib mängu -
kuid tegelikult ikka ISE valid elus
valguse või varju.
(Virve Osila)

***

Su päevad olgu endiselt rahutud,

olgu otsimist, leidu ja võitlemist.

Ja vahel kui pettud nii tohutult,

ära siiski sellest veel heitu.

Otsi edasi - kuni leiad kord õnne,

mis jäägitult kuulub vaid sulle.

***

Õpi tegema siis kui ei taha

ja leppima siis kui ei saa.

Õpi nägema siis kui on pime

ja kuulma ning kuulama ka.

Õpi naerma siis kui on valus

... ja uskuma siis kui ei tea.

Õpi andma kui keegi ei palu

ja minema siis kui ei pea.

Õpi jätkama valitud radu

ja vabanda kui sa teed vea.

Õpi olema nii et on rahu 

ja elama nii et on hea.
*** 

Ei ole tähtis, kas sa külvad põldu teri,

või oled hingestatud rockitrubaduur,

või saab su kutseks paljastada iga heris,

või endateostuspaik - areeni puumapuur,

või paleuseks omale sead inseneri,

või haarab jäägitult sind kunstiaje suur,

või tõmbab ookeanikaugustesse veri,

või superkõrgustesse ahvatleb asuur.

On tähtis vaid, et oskaksid end leida ise -

saaks terveks eluks selle õige tegemise,

mis loomisrahutust ja tõusupinget tooks.

Ja tähtis on, et kujuneksid inimeseks,

kes käsi puhtaks teiste muredest ei peseks,

vaid et su tulek kõikjal naeratusi tooks.

***
Kõik tallad tatsuvad mullal,
igal on oma rada.
Igaüks võib minna ja tulla,
käimisi olgu või sada.
Igaüks vaid korra saab öelda,  
et tuli ta lapsepõlvest.
***

Emale...

Just sinu käest õppisin ma esimest korda mõtlema, tundma, kujutlema, uskuma...
***
Sa oled nagu igavene sõprus.
Sa oled nagu saladus, mis on peaaegu
liiga tore, et seda pidada.
Sa oled nagu algus, lõpp ja
kõik seal vahel.
Sa oled nagu kevadvihm.
Sa oled nagu päike, mis minu peale
paistab ja mind soojendab.
Sa oled nagu aasalill.
Sa oled nagu väga tark
entsüklopeediaköide.
Sa oled nagu sina ise
ja ma armastan sind!
***

Läbi pingul päevade,
läbi asutute aastate,
ikka ja alati
see tasane saateviis.
Surma silmitu seina takkagi
elusoe,
ihusoe, igiomane -
mu ema kume hääl.
(E. Niit)
***

Emad nõuavad sult nii vähe:
Ütle tänan ja palun.
Kanna alati puhas taskurätt kaasas.
Pese korralikult kaela.
Ära eputa. Tule õigeks ajaks kohale.
Ära jää liiga kauaks külla.
Söö viisakalt.
Ära kunagi toitu raiska.
Ole loomade vastu hea.
See on vajutatud kustumatult meelde,
südamesse ja hinge.
Igaveseks.
***

(Ema)Armastusel on kummaline võime paljuneda.
Kahekordistuda.
Kolmekordistuda, nii et iga uue lapse saabumisel
jätkub seda ikka küllaga.
***

Inimeste emad on ainsad, kes lasevad oma järglastel endale terve elu muret teha.
***
Minu esimene elav mälestus ...
on see ... kui ma vaatasin esimest korda temale otsa
ja tema vaatas otsa minule.
Seda ma mäletan
ning seda pilkude vahetamist olen ma kandnud endas terve elu.
Me tundsime teineteist ära,
mina olin tema laps
ja tema oli minu ema ...
See, mida ma oma emalt pärisin,
on minu sees.
Ma kiindun inimestesse liiga kergesti,
nagu temagi.
Selle armastamise ande eest
tänan ma oma kallist ema.
***

Emad on inimesed,
kes võivad toimetada terve päeva -
ja olla ikka sealsamas,
kus nad olid eelmisel õhtul
***

Üks hetk teeb inimese isaks,
kuid ema kujuneb lõputust hulgast hetkedest,
koormast koorma järel.
***

Enamik teisi kauneid asju elus
tuleb kahe- või kolmekaupa,
kümnete ja sadadena.
On palju roose, tähti, päikeseloojanguid, vikerkaari,
õdesid ja vendi, tädisid ja nõbusid,
kuid ainult üks ema terves maailmas.
***

EMA...
... on see, kes teeb üllatunud ja rõõmsa näo, kui ta lapsed talle emadepäeval kell neli hommikusöögi toovad;
... on naine, kellel näib olevat kümme paari käsi. Tal ei jää muud üle;
... on inimene, keda sa vajad siis, kui absoluutselt keegi teine ei kõlba;
... ei talu mingeid tobedusi. Noh, mitte väga suurtes kogustes;
... on inimene, kes võib öelda lohutavaid mõttetusi, mis kuidagimoodi teevadki asja paremaks;
... on inimene, kes on õppinud armastama ega suuda enam kunagi sellest harjumusest vabaneda;
... on inimene, kelle sahtlid on pungil täis joonistusi, vildakaid lihavõttejänkusid, kirju, isetehtud õnnitluskaarte, savist kasse, diplomeid ja medaleid. Ja keda pole võimalik veenda ainsastki loobuma;
... on inimene, kes tõmbub näost kahvatuks, kui telefon heliseb õhtul kell 11;
... on naine, kes oskab teha kümmet asja korraga - ja ikka leida aega veel marraskil põlve musiga ravimiseks.
***
Ema võib olla ükskõik kui suur või ükskõik kui vana, kuid ta ei tunnista kunagi, et ta on üle kolmekümne.
Emal on pehmed käed ja ta lõhnab hästi.
Emale meeldivad uued kleidid, muusika, puhas maja, tema laste musid, automaatpesumasin ja issi.
Emale ei meeldi, kui lapsed on haiged, porised jalad, jonnimine, vali lärm ja halvad tunnistused.
Ema oskab vaadata kraadiklaasi (issi suureks hämmastuseks) ja võtta nagu võluväel suudlusega valu ära.
Ema oskab küpsetada maitsvaid kooke ja pirukaid, kuid talle meeldib, kui lapsed söövad köögivilja.
Ema oskab pontsaka imiku mõne sekundiga talvekombinesooni pakkida ja kurvad näokesed oma suudlusega rõõmsaks teha.
***

Sina -
ei teadnud su nime -
su naerule naeratasin vastu;
su kätele küünitasin vastu ma käsi.
Südame vastu valu surusin.
Nüüd tean ma su nime: EMA.
***

Emal ei pruugi alati õigus olla,
ent ta ei eksi kunagi.
***

Küll elu toob aastaid ja laubale kurde,
küll elu toob sõpru kes siirad ja head.
Kuid ükski neist ei ole parem ja kuldsem,
ei õiglasem emast, kes kalliks meid peab.
Kui mind mõni mure vaevab,
sa mind hellalt lohutad.
Poole sellest raskest murest
enda kanda võtad sa.
Kui mu nägu särab rõõmust,
sinu juurde tõttan ma.
Kahekesi seda rõõmu
peame meie jagama.

 

Sündis ilma väike inime...

Kaks käekest, imearmsat, sirutub su poole,
kaks silmanöpsi kõikjal saadab sind.
Sa neile ema-armu pühendad ja kogu hoole,
et ainult õnnelik vaid oleks väike lind.
***
Seda tead, et tema just
toob su ellu lepitust.
Õrn ja nõrk su rõõm ja kindlus.
Puhtad põsed, puhas hingus.
***

Väga väike inimene rõõmus ja pai
istub keset põrandat
ühes käes sai.
Vaatad teda, tillukest
õrna paju-urba.
Märkamatult pöörad meelt
tusast ja kurba.
***
Lõpuks saab su olemuseks olla ema.
Õpetad nad kõndima ja kõnelema.
Kasvavad. Ja sinu tarkus
jääb neile pähe.
Laia ilma lahkuvad, neile sellest vähe.
***









Meie käime ruttu.
Lapsel jätkub aega.
Tal on tarvis kõikjal
pikalt ringi kaeda.
Et võiks olla rahul
kogu selle aja
pole talle palju
tavaliselt vaja:
nimelt ema, isa
kodu, päikene
ja et olla tohib
alles väikene.
***

Ema, isa, vend ja õde,
tädid, onud, mängusõber,
mitu vanavanemat -
lapse tarvis paremat
seltsi soovida ei tea!
***

Üks väike unelinnuke
on puutunud su silma,
su ripsmeid tiivaotsaga
ja viind su une-ilma.
Suu lahti, padjal pehme põsk
ja vaikne norin ninas
ja kaitstud olemise usk
on kogu väikses minas.
***

Käe vahel kasvad suureks
kaob kuklalt udujuus.
Pea esimesed sõnad
ja piimahambad suus.
Veel mahud kurgu alla
ja sülle üleni,
kuid pea on süle-äärest
su jalad ülegi.
Siis läveni sa tippad
ja lävest ülegi,
siis üle õue lippad
ja nõnda edasi.
***

Väike mu valgepea,
priske ja punane,
sõrm alles pudrune,
põsk alles munane.
Valgepea väike
end kätte ei anna,
roomates põgeneb
jalg veel ei kanna.
Kilgates põgeneb.
Silmad täis vaimustust.
Siiski ta lemmikpaik
süles on just.
***

Imiku sõrm riivab kumerat pinda
heldena toitvat emarinda.
Üle ta kummardab ilmaletooja.
Toas on vaikust, valgust ja sooja.
***

Imik elab teiste seas.
Tal on omad mõtted peas.
Tal on müstiline meel,
suus on justkui ingliskeel.
Võtab peoga toosist võid,
näost on tark, kui lapi nõid.
***







Väikeste laste pihkudest joovad
haige tiivaga linnud
sügiseti põlatud suvilate kassid
lähedusest ilmajäetud pulstunud koerad
toidulauata talvetihased
puruksastutud teod
külma-ilma lepatriinud
jahitavad hiirepojad
aknavahe kärbsed
kättesaamatult lähedast hommikust hellust.
***

Lapsed kasvavad riietest välja
kitsaks jäävad kingad.
Lapsed kasvavad kodudest välja
lähevad laia ilma.
Kas nad otsivad raskust või rõõmu
on nende endi teha.
Kojutulekust emal on rõõmu.
Mis tal muud annab teha?
***

Tasa, tasa nüüd eemale astu,
ära peleta väikese und.
Unenägude värvikad laastud,
pehme kangana libiseb tund.
Öö on rahulik. Kosutab uni.
Päike hommikunaeratust toob,
ja siis mänge ja vallatust lunib,
elu rõõmu ja pisaraid koob.
Tasa, tasa nüüd eemale asu,
pehme kangana libiseb tund.
Muinasjuttudest haldjatel kästud
valvata väikese und.
***

Naistepäevaks

Naistel on hinges umbrohujuurte jõudu -
õitsevad ikka.
(V. Osila)
***
Ühel märtsikuisel päeval
mehed äkki naisi näevad
klapid peast ja süda aval
jahmununa elulaval

igal päeval, igal ajal
aga naine igas majas
olnud mehele on toeks
taipab mees ja see ju loeb.
***

Naine võib olla kui
lumelill
külm, kaunis ja kauge

naine võib olla kui
äikesepilv
tormi toov, ometi raugev

naine võib olla kui
päikesepai
hele ja valge ja soe

naine võib olla kui
südamekell
pulsi mis elusaks loeb.
***
See päev on pisut nagu puhkus
ja iga naine päeva uhkus.
On palju lilli, palju sära
ja naissoo ümber rõõmsat kära.
Kalendris märts ja kaheksas päev,
ehk teisisõnu - naistepäev!
***



Ilma naisteta on kurb maailm,
kaunil naisel puhkab mehe silm,
naise kavalus, see mehi hirmutab,
kuid kaval naine - see on võrgutav.

Naine ajada võib segi mehe pea,
nii kiirelt, et mees isegi ei tea,
et naisest saanud on ta kokaiin,
mis vaese mehe meeled segi viind.
***



Küll oleks maailm,
siis igav ja vaene,
kui teda ei ehiks,
ei kaunistaks
NAINE.
Kui naisi ei oleks,
kes mehi siis toetaks,
kes tüli
ja põnevust
maailma soetaks?
***
Naine on kui päikseloojang,
millelt silmi ei saa ära.
Ta on ihaldusväärseim lilleõis, mis avanedes
annab maailmale oma ilu ja sära.

Naine on kui pulbitsev tulemägi,
mille leek valguskiiri laiali kannab.
Õnnepisaratest sätendava vikerkaare
õrna käega südamest välja annab.

Naine on kui saladuslik saar
hingevärvide imelises süles.
Vaid armastuse siiras tuli
aitab leida teed temani üles.

Naine on lihast ja luust,
kael, mis keerab mehe pead.
Ta on kogum müstilisest ilust,
mida ei suuda kokku panna minu luuleread.
***

Naised on mõeldud armastamiseks,
mitte mõistmiseks.
(O. Vilde)
***
Ükski mees ei saavuta ses maailmas edu, kui tal ei ole naist, kes teda toetab.
Sest naised valitsevad seltskonda.
(O. Wilde)
***
Naised on nagu majad, millel on palju uksi, kuid vähe aknaid.
Nende südamesse on kerge minna, kuid on raske seal midagi välja lugeda.
(J.P. Richter)
***
Naisterahva süda on tükk sinisest taevast
ja on ka nõndasama mõnigi kord pilves.
(G. Byron)
***

Jah, maailmas palju, palju on teid,
mis kuhugi välja ei lähe.
Ja minulgi käia on tulnud neid.
On olnud ... mitte just vähe.
Kuid kuhu mind teinekord petlikult see
mu hulgutav rahutus viiski,
mind lõpuks ja alati kaugemgi tee
su juurde tõi tagasi siiski.
Ja jälle ma enese väsinud pea
su õlale langeda lasin
ja mõistsin, vaid sinuga olla on hea
sest sind ainult armastasin.
(R. Parve)
***

Tead ju ise - olla NAINE
pole lillepidu just;
igapäine murepaine
pärsib õnneihalust.
Kalender riigisäädust täidab:
naistepäeva värv on must...
Hingelambis tuli läida,
uuri enda sisemust.
Voolab veel su punaveres
musta tauniv elulust -
kaheksanda märtsi teres
aimata on armastust.
(V. Osila)
***

On naise hingevaasis roos,
mis eal ei närtsi,
sest selle ümber elus
mitmeid unistusi keriti -
nii paastukuul ta paastub muredest...
ja naudib märtsi,
sealt ühte päeva - kaheksandat- eriti.
(V. Osila)
***

Punase tulbi
südamest vilgub musta -
nagu kalendris
endine verev number
tavatumedaks taandus.
Ometi naised
tunnevad punaveres
tuliseid tuikeid;
elu eredaid värve
aeg ei kustuta ära.
(V. Osila)

Pulmapäevaks

Mida soovida teile?
Seda, et kiusu ei oleks te vahel,
seda, et taevas ei muutuks halliks,
seda, et kallis jääks alati kalliks!
***

Tammed on tugevad sügistormis,
luiged on ustavad lõpuni.
Olge ka teie kui tammed ja luiged
elutee viimase kurvini!
***

Kas iial üks muinasjutt kaunim võib olla,
kui see, mille loonud te koos?
Kas teisiti võiski te armastus tulla,
hell, teineteist austav ja noor?
***

Teie kahe südame
ja kahe pilgu vahele
mahub terve maailm.
Hoidke seda!
***


Armastada - see on anda,
anda endast parim.
Armastada - see on leida,
leida teisest parim.
***
Et oleks õnne ja rõõmu teil kahel
ja et kiusu ei oleks te vahel.
Et taevas ei muutuks kunagi halliks,
et kallis jääks alati kalliks!
***
Mänd metsas kooldub teise männi poole,
lill toetab teise lehtedele pea,
vee ühendavad kauged lättesooned,
koos olla on neil kõikidel nii hea.
***
Mõni hetk on elus ilusam kui teine,
mõni hetk on kohe väga väga ilus…

Saatku teid ühisel eluteel –
usaldus, sõprus, armastus!

***

"... Nii kummastav kõik on,

ja imeline...

See teile kuuluv suvine päev on armastusenimeline-

ta sellisena teile meelde jääb.

On elu hoiukarbis võrdselt rõõme-muret.

Kuid rõõme tuleb rohkem märgata.

Las iga tüli teie sisse sureb,

veel enne, kui ta jõuab ärgata.

Ja ärge unustage igapäevses rutus,

kui kaunis oli laulatuse päev-

kaks südant üheks said, kui muinasjutus

all Looja kaitsva õnnistava käe.

Õnn argihalliski on kirkalt särav,

kui hinges valla hoida salauks,

siis armastuse vikerkaare värav

jääb eluimedele avatuks..."
***

Kahe kuldse rõnga sisse
mahtuma peab armastus,
mis peab jääma südamesse
alles alati kui uus.
Sinna sisse mahub palju
kannatlikkust, lahket meelt,
õnne kindlat nagu kalju,
lilli-päikest ühtsel teel.
***
Soovime, et hele päike
kaua, kaua valgustaks te teed.
Saagu suureks rõõm
ja mure väikseks,
jätkugu teil ikka ühist meelt!
***

Jätkugu kannatust teineteist mõista
ka siis kui on murede päev.
Jaotatud valugi kergem on võita,
rõõm aga on see, mis jääb.
***

Olgu teil päevadeks päikesekulda,
õhtuteks armuhõbedat.
Olgu teil südames sügavat õnne,
üksteisest rõõmu ja rahuldust.
***

Soovime,
et päike kõnniks te kõrval,
rõõm soojendaks te tuba,
muretus lebaks te leival,
õnn istuks te ukselingil,
varitseks sängis ja pingil.
***

"Olgu ilus teie elutee algus,
palju päikest, soojust ja valgust.
Pikaks kooseluks kõlavat klappi,
leibade jaoks hästi mahukat kappi.

Kurele peatselt saabumisluba,
lastele avarat mängutuba.
Olgu ka põrand tantsuks libe,
olge siis valmis kui hüütakse ,,Kibe!"
***

Kõik asjad siin ilmas, olgu suured või väikesed, muutuvad seikluseks, kui neid jagada õige inimesega.

Sõbrapäevaks

Kes hommikuti külas käib,
see asjatult ei longi,
sest teavad kõik, taram taram,
selleks sõbrad ongi!
***



Õige sõber on see, kes hoiab sul käest,
kuid puudutab su südant...
***














Sõber ei küsi: ”Palju sa kaalud?
Oled veevalaja, kalad või kaalud?”
Sõber ei küsi: ”Kus olid nii kaua?”
Kui tuleb sõber, katad vaikides laua.
Sõber ei küsi: ”Oled kaugel või ligi?”
Sõber teab niigi, kui pidid-siis pidid.
Sõber ei küsi: ”Kas oled mu sõber?”
Ta tuleb sul karguks, kui su ihu on nõder.
Ta ei küsi: ”Kas olen sul ainus?”
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem-
Ta on nagu hea vein, mida vanem seda parem!
***







Tõeline sõprus on nagu hea tervis,
mille väärtust mõistame alles siis,
kui selle peaaegu kaotame.
***
Sõbrad on nagu värvipliiatsid - nad muudavad meie elu värviliseks. Alati ei ole nad sinu lemmikvärvi, kuid sa vajad neid kõiki, et oma pilt lõpetada.
***

Ma mõtlen, et sa mõtled,
et ma ei mõtlegi su peale.
Mõtle pealegi, et ma ei mõtle.
Mõtlen ikkagi su peale!
***

Sa oled kingitus mu suves,
täht mu unistuste taevas,
kummitus mu unes,
päike minu hallis päevas,
naeratus mu kurval näol,
soe tuuleõhk mu palgel,
saatjaks minu igal teol,
nii lähedal, kuid kaugel...
***
Sõber on see, kes naerab Sinuga koos.
Sõber on see, kes pühib ära pisara.
Sõber on see, kes mõistab Sind või vähemalt proovib seda teha.
Sõber on see, kes ulatab Sulle käe, kui kukkuma juhtud.
Sõber on see, kes on Sinu vastu aus.
Sõber on see, kes ei viska peale esimest tüli Sind prügikasti.
Sõber on see, kes armastab Sind sellisena, nagu Sa oled.
***
Sõbrad on nagu tähed - nad pole alati nähtavad, aga nad on alati olemas.
***

Kui Sa ühel päev tahaksid nutta ...
Helista mulle.
Ma ei luba, et ma panen Su naerma.
Aga ma võin nutta koos Sinuga.

Kui Sa ühel päeval tahad ära joosta -
Ära pelga mulle helistada.
Ma ei luba, et palun Sul peatuda.
Aga ma võin joosta koos Sinuga.

Kui Sa ühel päeval ei taha kedagi kuulata;
Helista mulle...
ja ma luban et ma olen hästi vaikne...

Aga...
Kui Sa ühel päeval helistad ja ma ei vasta...

Tule mind kiiresti vaatama...
võibolla ma vajan SIND...
***



Paljud inimesed kõnnivad Su ellu ja sama kiiresti ka lahkuvad sealt...
Aga ainult tõelised sõbrad jätavad jalajälje Sinu südamesse..
***
Teiste silmis oleme 2 vanamutti,
kes lükkavad kingad jalast, viskavad kandekotid maha,
söövad surmavas annuses koogikesi.
Aga TEINETEISE jaoks oleme me meie ise,
aastate möödudes natuke kannatada saanud,
kuid siiski need samad tüdrukud,
kes mänguväljaku müüril istudes kommikotti jagasid,
meid ei takista ei kortsud, prillid ega hõbedased juuksed.
***

Hüüa - ja kõik kuulevad mida sa ütled.
Sosista - ja lähedalolijad kuulevad, mida sa ütled.
Vaiki - ja su parim sõber kuuleb, mida sa ütled.
***

Oled alati see, keda oodatakse,
kelle seltsis on külmaga soe,
kelle jaoks pole miski raske,
kelle käsi on alati toeks!
***

Kui võiksin anda Sinule
ühe omaduse,
annaksin Sulle
võimaluse näha iseennast
nii, kuidas teised Sind näevad.
Siis võiksid tähele panna
kui võrratu Sa oled!
***

Lihtne sõber ei ole sind kunagi nutmas näinud, Tõelisel sõbral on pluusiõlad sinu pisaratest läbi leotatud.
Lihtne sõber ei tea su vanemate eesnimesid, Tõelisel sõbral on su vanemate telefoninumbrid aadressiraamatus.
Lihtne sõber toob sulle peole pudeli veini, Tõeline sõber tuleb varem ja aitab sul küpsetada ja jääb kauemaks, et aidata sul koristada.
Lihtne sõber on vihane kui helistad, kui ta on juba voodisse läinud, Tõeline sõber küsib, miks sul nii kaua aega läks enne helistamist.
Lihtne sõber otsib sind, et sa aitaksid teda tema probleemides, Tõeline sõber otsib sind, et aidata sind sinu probleemides.
Lihtne sõber käitub sinu juures nagu külaline, Tõeline sõber avab külmkapi ja aitab end ise.
Lihtne sõber arvab, et teie sõprus on läbi kui te vaidlete, Tõelise sõbra jaoks ei ole see sõprus, kui te pole vaielnud.
Lihtne sõber tahab, et sa oleksid alati tema jaoks olemas, Tõeline sõber tahab alati sinu jaoks olemas olla.
***




Maalin su aknasse tule,
sihvaka siidpehme leegi.
Peale Sinu ei tule
tulepaistele keegi.
Peale Sinu ei astu keegi
mu laulule kanda.
Avasüli Su vastu liibun,
et ära end anda.
***








Peaasi, et kiiruga mööda ei läheks
Sa võlutud radadest rohu sees.
Peaasi, et ükskõikselt üle ei läheks
Sa rohust, mis õitseb su jalge ees,

et Sa alati kuulata oskaks
kui puhtad hääled on tuulel,
ja veel - et Sa lähedast kuulata oskaks,
seni kuni ta su lähedal veel.
***

Sa oled kingitus mu suves,
täht mu unistuste taevas,
kummitus mu unes,
päike minu hallis päevas,
naeratus mu kurval näol,
soe tuuleõhk mu palgel,
saatjaks minu igal teol...
nii lähedal, kuid kaugel...
***

Üksainus sõna,
mis soojalt öeldud,
võib soojust tuppa tuua.
Üksainus sõna,
mis soojalt mõeldud
võib rõõmsa tuju luua.
Ja ühest sõnast piisab
jutuks ja piisab nutuks
ja õnneks ka...
***
Ära kõnni mu ees,
ma ei pruugi järele tulla.
Ära kõnni mu taga,
ma ei pruugi sind järele oodata.
Kõnni mu kõrval
ja ole lihtsalt mu SÕBER.
***
Sina oled see, kes vaikides sõnu kauneid öelda võib,
päikese kingiks mulle kaasa tõi,
kaugelgi minu kõrval kaasas käib,
nukraski tunnis leiab rõõme häid.
***

Et nutta -
peab olema keegi kellega jagada
oma pisaraid.
Et naerda -
peab olema keegi kellega koos
rõõmu tunda.
Et saada lahti valust-
peab olema keegi, kes aitaks
seda eemale tõrjuda.
Et olla õnnelik -
peab olema sõber,kellele võid
alati loota!!!
***

Mõnel hommikul väsinult küsid,
kas tasubki paotada ust.
Kas naeratus siis ka veel püsib,
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri,
tules laostunult ei tea kust.
Ära kunagi eneselt päri,
kas võib kaotada naeratust.
Väljas tänaval ükskõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks.
Keegi ikka su naeratust vajab,
kui ta jääbki ehk tundmatuks.
***

Paljud inimesed kõnnivad Su ellu ja sama kiiresti ka lahkuvad sealt...
Aga ainult tõelised sõbrad jätavad jalajälje Sinu südamesse...
***

Olen tuul sinu metsikuis juustes,
ning suudlus sinu magusais huultes,
olen läige sinu silmades suurtes.
Ja süda sinu kaunimas rinnas,
olen käsi Sinu üksikus kindas,
ning kevad sinus endas.
Olen veri sinu punastes huultes,
olen iha sinu hullunud meeltes.
Olen ARMASTUS kõikides keeltes.
***

Ma ütlen: armastus. See pole vale.
Kui tahad kuulda, tule lähemale.
Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.
Ma ütlen: armastus. Ja kõik on õeldud.
Mis? Ma ei kuulnud hästi, mis sa küsid?
Jah, kõik võib-olla. Jah. Võib-olla möödub.
Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
***

On armastusel mitu tahku
ja erinevaid väljendusviise.
Kuid südame kaudu
on kaks varianti -
kas hoida see lahti või lukus.
Tänu on uksele võtmeks
ja andmine rõõmu toojaks
ning kallistus teeb
südame soojaks.
***




Mõnel hommikul väsinult küsid,
kas tasubki paotada ust.
Kas naeratus siis ka veel püsib,
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri,
tules laostunult ei tea kust.
Ära kunagi eneselt päri,
kas võib kaotada naeratust.
Väljas tänaval ükskõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks.
Keegi ikka su naeratust vajab,
kui ta jääbki ehk tundmatuks.
***

Kui sa suudad leida tõelise sõpruse, hoia seda nagu hinnalist vääriskivi.
Hoolitse tema eest, tee kõik, mida suudad, et teda hoida ja kaitsta.
Hoia teda kindlas kohas,
Aga lase tal omaette särada.
Nii kasvab ta üha suuremaks.
***

Oled see, keda alati oodatakse,
kelle seltsis on külmaga soe,
kelle jaoks pole miski liig raske,
kelle käsi on alati toeks!

***

Olen tuul sinu metsikuis juustes,
ning suudlus sinu magusais huultes,
olen läige sinu silmades suurtes.
Ja süda sinu kaunimas rinnas,
olen käsi Sinu üksikus kindas,
ning kevad sinus endas.
Olen veri sinu punastes huultes,
olen iha sinu hullunud meeltes.
Olen ARMASTUS kõikides keeltes.
***

Ilusat Sõbrapäeva soovin Sulle, kes Sa kaugel oled,

kes Sa üle mõne aja ikka meelde tuled,

kes Sa mõnel hetkel oled hinge ligi,

keda küll ei näe, kuid mõistan ometigi.

Keda vahel nagu tähele ei pane,

veelkord kaunist Sõbrapäeva Sulle, kauge lähedane!
***

Sõber on see, kes naerab Sinuga koos.
Sõber on see, kes pühib ära pisara.
Sõber on see, kes mõistab Sind või vähemalt proovib seda teha.
Sõber on see, kes ulatab Sulle käe, kui kukkuma juhtud.
Sõber on see, kes on Sinu vastu aus.
Sõber on see, kes ei viska peale esimest tüli Sind prügikasti.
Sõber on see, kes armastab Sind sellisena, nagu Sa oled.
***

Kui sa oma sõpru pole kaua näinud,
nende hingelinnud enda ligi mõtle;
tajud siis - ei ole sa neil meelest läinud,
lihtsalt argipäev on hullupööra tõtlev.
Toovad sinuni nad habisevail tiivul
... mõistva toetuse ja ühtehoidmistunde;
koos te viibite küll ainult mõtteviivu,

saadud kirgastumus aga kestab tunde...
***

Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul!
***
Nukrusehetked
ei hoia mind enam kütkes,
kui saan Sult kirjarea.
Üksinda veedetud õhtuil
mõtetes Sinuga olen,
sest nõnda on hea.
Ühises ajas ja ruumis
ühine mõttelend.
Lugedes Sinu mõtteid
avastan iseend.
***