Jõuludeks

Aeg on tulnud
suurest, laiast
igaviku soojast sajas
jõulukäär meil lõigata,
õnnesoove hõigata,
saata salasosinaid - oleks rohkem rosinaid!

Värelev küünlaleek kuusel ...
selles on soojust, kui tunned,
selles on valgust, kui vaatad,
selles on soovid, kui kuuled.

On jõuluõhtu sügav, imeline,
ta hõlmab maa ja taevas vaikseks jääb.
Kaob meelest vihkamine, valu, mure
ja võidab rahu, rõõm ning armastus.

Taas kuusel me süütame küünlad
leek valgustab hämara toa,
kauaoodatud jõulude valguses
uus aasta saab tulekuks loa.

Juba valge vaip on maas,

valged majad, valge laas,

helbeid täis on aknaklaas.

Vaata!

Ära ainult akent pühi,

seal on kirjas ju: "Häid pühi!"

Nüüd süütame jällegi küünlad,
las soojendab südant see lõõm,
siis põlegu ära kõik mured
ja alles jäägu vaid rõõm!

Tasa langeb lumehelbeid
vaiksel, pühal Jõuluööl,
läbi selle helge sära,
meie tervitused teel.

Läbi sätendava õhu,üle kerge lume
pisikene ingel paljajalu tuleb,
süda soe ja särasilmil.
külma ta ei taju,
kannab kuuma küünlaleeki
läbi valge saju.

Kuu heidab hõbedasi varje
ja küünlavalgus kuldset sära.
See jõuluõhtu imeline valgus
aeg lootuste ja unistuste päralt.

Igal aastal,
kui süütame küünlad,
me soovime midagi head,
et jätkuks meil jõudu ja tervist
ja keegi meid sõbraks peab.

Igal aastal süütab keegi

kuusel küünlad, mille leegid

toovad vaikset jõulurahu.

Ja su südamesse mahub

korraga nii palju head,

et seda jagama sa pead.

Erika Esop

Läbi sätendava õhu,
üle karge lume
pisikene ingel
paljajalu tuleb.
Süda soe ja särasilmil
külma ta ei taju,
kannab kuuma küünlaleeki,
läbi valge saju.

Jõulurõõm on punajalgne,
jõulurõõm on sajajalgne,
igaühe juures käib,
tipib maja õnne täis.

Üks punane mari ja lumine puu,
pikk sinine vari, külm kollane kuu.
Üks tilluke mari, nii punane see,
aga all jookseb kellegi lumine kelgutee.

Kui vaikselt lumehelbeid sajab

ja õrnalt kellahelin kajab,
siis tunned, kuidas küünlaleek
Su hinge soojaks, rõõmsaks teeb.....

Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus...
ära hinge Sa sellele sule!

Sa tule ja vaata ja kuulata...
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.

Kell tasa tornist kesköötundi teatab,
mustmiljon tähte särama siis lööb.
Sa seisata-aeg korraks peata
ja tunne südames, et käes on jõuluöö.
Sa süüta oma käega kuusel küünlad
ning usu homsesse-kõik päevad õnne täis.
Hetk minevikust proovi kinni püüda,
mis sulle õnne tõi või kaunis näis.
Ja salasoovid sosista sa tuulde
ning otsi üles oma hoburaud,
üks suudlus kingi salaja sa suule
ja sule jõuluuneks oma silmalaud.

Vaikselt langeb lumehelbeid, särab tähevöö
rõõm ja rahu südames, kui on jõuluöö.
Üks aasta vaikselt ukse suleb
ta puudutusest link veel soe.
Uus juba hõisates ta järel tuleb,
ei möödunu tal midagi ei loe.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule -
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tuled,
inglijuustena lumised vaibad on maas.
Ainult metsloomad kuuske kuldehteis nägid -
täheoksi ja latva, kus helendas kuu,
jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi Su une
läbi unenäo varjab ja soojendab Sind.

Olgu kuusk ja olgu lumi,
piparkoogid, küünlatuli.
Olgu kõik, mis vaja veel,
et saaks jõulud hubased.

Kui ka ainult vihma sajaks
või kui kinni tuiskaks teed,
minu jõulusoove sulle
miski väiksemaks ei tee!

***

Ühe päkapiku saadan sinu akna taha,
palju armastust ja rõõmu jätab sulle maha.
Peoga puistab edugi ja kamaluga õnne.
Soovib, et su hinges oleks helge jõulutunne.

Mõnusat, mahedat,
karget ja lahedat,
helget ja ilusat,
maitsvat ja pidusat
jõuluaega!

Ma sinu sussi sisse
poetan väikse soovi,
et ikka oleks neid,
kes armastaks ja hooliks.
Et hinge tuleks rahu
ja mõtetesse selgus
ning tegudesse tahe
ja soovidesse selgus.

Pisikene päkapikk
tatsab teie akna all,
müts tal ülearu pikk,
kaelas punakirju sall.
Poetab teie sussi sisse
jõulurõõmu, jõulurahu,
ka üks šokolaadikompvek
sinna juurde ära mahub.

***

Kui vaatad hubisevat leeki,
siis tea, su peale mõtleb keegi.
Ja jõuluõhtu valges unes
üks ingel sinu juurde tuleb.

Ma saatsin päkapikud kaema,
kuis kasutad sa oma aega.
Ma saatsin väikse ingli ka,
kes õnne tooks sul kuhjaga.
Ja selle jõulukaardiga
sul soovin kauneid pühi ma!

***

Jõuluingel lumivalge
maandus suurde lumehange.
Vaata hoolsalt ja sa näed -
hoiab jõulusoove käes.
Nendega sind üle puistab...

***

Väljas valge lumi maas,
jõuluaeg on tulnud taas.
Soovin kauneid pühi sulle,
oled väga kallis mulle!

***

Jõuluaeg on imeline,
jõuluöösel sünnib ime,
jõulupäev on õnne toov
täitub sinu õnnesoov.

Jõulunädal möödub rahus,
sinna kingitusi mahub.
Laule, salme, sooje sõnu,
tunne jõuludest sa mõnu.

See hetk, mil saabub jõuluöö
on nagu imeline ootus,
siis hellad mõtted, soovid suus
ja täituma peaks iga soov.

Ei taha karda ja kingisadu,
vaid vaikseid lumiseid metsaradu.
Soovin, et õnn oskaks tulla ja avada ust,
et tuba ja õu saaks täis armastust.


***

Tulgu ilus aasta küünlavalgusvihus,

piparkoogiraas ta pisikeses pihus.
Pärast jõulupuhkust meenutagem seda -
nii piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda.

***

Jõulurõõm on punapalgne,
jõulurõõm on sajajalgne -
et ta teie kodus käiks,
tipiks toad kõik õnne täis.

***

Jõuluõhtu küünlasäras
avanegu õnnevärav,
et su salajased soovid
unistuste tagahoovist
võiksid sulle õnne tuua,
uue aasta rõõmsaks luua!


***

Helbeid liueldes alla sajab,
süda meil jõulurõõme vajab.
Kellahelin kauguses kajab,
saabuv aasta teid juba rajab.

Taas kuusel süütame küünlad,
leek valgustab hämara toa
ja väreleva küünla valguses
uus aasta saab saabumisloa.

Jõulukuuse küünlasärast
südamel on hell ja soe,
jõulurõõm ja jõulurahu
vargsi hingepõhja poeb.

Väiksed päkapikud tulid
kiirustades vudinal,
igaühel näpuotsas kingikene nägusam.
Kenast kingist enam veel
soove häid neil südamel.

Valge kui lumi
ja helge kui päike,
nõnda sõidab
üks päkapikk väike.
Toogu ta teilegi õnne ja rahu
kinke nii palju, et kotti ei mahu.


***

Aeg mu sees
ja ümber ringleb,
ei näe lõppu ega algust,
aga ringlemisi hinge
hoovab õrna eluvalgust;
... küünal põleb minus endas,
tulukesi süttib rodus...
Ingel tasa ligi lendab -
ongi Jõulud!...
Olen KODUS.
(Virve Osila)

Kui säravad tuled me jõulupuul

ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus...
ära hinge Sa sellele sule!

Sa tule ja vaata ja kuulata...
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.

***

Andku küünlavalgus südamele soojust, 

hellust hingele,

siis seal alati on ruumi õnnele.

***