Elu on ilus,
kui elada avasilmi,
südamesoojust jagada teistele;
näha päikest ka kõige süngemais pilvis,
käia lõpuni oma valitud tee...
(Virve Osila)
***
Virvatuld erista südamesärast,
et sinu enese mina ei kaoks.
Kui oled kurtumas kurjade kärast,
unista headus hingele paoks -
ära muretse tühiste asjade pärast,
hoia jõudu tähtsate asjade jaoks.
(Virve Osila)
***
et sinu enese mina ei kaoks.
Kui oled kurtumas kurjade kärast,
unista headus hingele paoks -
ära muretse tühiste asjade pärast,
hoia jõudu tähtsate asjade jaoks.
(Virve Osila)
***
Hoida oma hingetaskus päikest;
rõõmu igas päevas, kasvõi väikest näha osata;
et elus oleks värve,
mille toonid rahustaksid närve.
Mittte jääda meelerahust ilma
selles kiirustavas, meeletus maailmas
võib vaid see, kes täpselt nagu seadust
järgib Jumalikku headust.
(Virve Osila)
***
Elu mahukast saja sahtliga kukrust
sinu päevisse pudeneb rõõmu ja nukrust.
Üks on suvi ja päike, teine tali ja jää -
neis mõlemis iseeneseks jää.
Nii rõõmus kui nukruses küünal läida,
oma meeled kõik valgusesäraga täida...
(Virve Osila)
***
Kõik, mida vajad, tuleb su juurde
ühel või teisel varjatud kujul.
Kui tunned ta ära,
saab ta su omaks.
Kõik, mida tahad, tuleb su juurde,
tunneb su ära ja saab sinu osaks.
Hinga, loe kümneni.
Hind selgub hiljem...
(Doris Kareva)
***
Sa ei ole kellestki parem.
Sa ei ole kellestki halvem.
Sulle on antud maailm.
Näe, mis seal näha.
Hoia seda, mis on
su ümber, hoia, kes kõrval.
Kõik olendid omamoodi on naljakad.
Kõik on õrnad.
(Doris Kareva)
***
Vanus
Hirmu ja armastust. Öösiti rahet.
Sähvatav välk lööb selgeks su tee.
Varem sa teha ei osanud vahet.
Nüüd oled vanem. Nüüd enam ei tee.
Tuba on tühi ja mõtteid on murdu.
Öösiti halladest haige on maa.
Lamad ja silmitsed lage. Ning kurdu
siledaks keegi su laubal ei saa.
(Doris Kareva)
***
Ära ütle, et elu on inetu, halb,
et väsinud oled ta vaevast.
Püüa alati aimata pilvede all
sinist lapikest heledat taevast.
Ära kadesta naabrite varandust,
vaeseid iial ei külasta vargad.
Hoia puhtana eneses armastust,
hoia sõnu, mis siirad ja hardad...
(Doris Kareva)
***
Ära varja oma silmi valguse eest!
Sa võib-olla ei tea,
et silmad muutuvad valguseta arglikuks.
Ära varja oma südant armastuse eest!
Sa võib-olla ei tea,
et süda muutub armastuseta tundetuks.
Ära varja end iialgi sõprade eest!
Sa võib-olla ei tea,
et sõpradeta jääda võid üksikuks...
(Virve Osila)
***
et silmad muutuvad valguseta arglikuks.
Ära varja oma südant armastuse eest!
Sa võib-olla ei tea,
et süda muutub armastuseta tundetuks.
Ära varja end iialgi sõprade eest!
Sa võib-olla ei tea,
et sõpradeta jääda võid üksikuks...
(Virve Osila)
***
On mälestuste laegas aardeid täis,
neist igaüks on võltsimatu, ehe...
ja aastatega, nõnda sulle näib,
veel justkui säravamaks muutub iga ehe.
(Virve Osila)
***
Sa kanna unistusi endas,
siis su vaim ei kängu;
uut leiad homsetes,
kui rahuloluga ei harju...
Võib mõnel nõrkushetkel tunduda,
et saatus juhib mängu -
kuid tegelikult ikka ISE valid elus
valguse või varju.
(Virve Osila)
***
Sügis astub su poole -
ära vaälja se'st tee.
Sa ju tead, suvi kestab
septembriski veel.
Kestab õues ja sinus -
tuksleb südame all...
Veel on aega, mu sõber,
kuni pudeneb hall.
Kingin sinule päikese pärlitest kee -
kena minna sul siis läbi sügise.
(Virve Osila)
***
Aastaid ikka igavikku vajub,
iga minut vanemaks meid teeb,
senikaua, kuni elu tajud,
püüa edasi sa minna veel.
Küllap selgeks saanud sulle ammu:
katsumus on rõõmu vanem vend.
Raskustele ära alla vannu.
Kukud? Noh ja - püsti aja end!
Idamaal on tore vanasõna:
joosta kui ei jaksa, kõnni siis,
ja kui enam kõndida ei suuda,
roomates saad ikka edasi.
(Virve Osila)
***
iga minut vanemaks meid teeb,
senikaua, kuni elu tajud,
püüa edasi sa minna veel.
Küllap selgeks saanud sulle ammu:
katsumus on rõõmu vanem vend.
Raskustele ära alla vannu.
Kukud? Noh ja - püsti aja end!
Idamaal on tore vanasõna:
joosta kui ei jaksa, kõnni siis,
ja kui enam kõndida ei suuda,
roomates saad ikka edasi.
(Virve Osila)
***
Elumuusika
heliseb inimhinges
sünnist surmani
aastate noodijoontel
neile märgitud viisil
laula vaid kaasa.
(Virve Osila)
***
heliseb inimhinges
sünnist surmani
aastate noodijoontel
neile märgitud viisil
laula vaid kaasa.
(Virve Osila)
***
Kui oskad säilitada hingerahu,
siis masendust ei võta omaks meel;
su päevadesse palju kaunist mahub
ning väsimustki ohjeldad sa veel.
Su kodu vajab sind... Ja sina teda,
saad elusoojust tulukesest leel;
nii kaua, kuni süda jaksab armastada,
sa oled olemas. Sa oled teel.
(Virve Osila)
***
Pipras on kangust ja soolas on väge,
koos nende mõju on ergas ja äge;
lisab krehvtine maitse elutoidule särtsu -
oled see, mida sööd... Nii saad sädet ja särtsu.
Ära liialda ainult ei soola, ei pipraga,
siis ei aja oma suud ega soolikaid kipra sa;
igas asjas on hea, kui eelistad parajust -
nõnda on iga elupäev sinule paras just.
Sõua edasi, suus hoides vürtsikat mekki,
kuni aerud on terved, kuni paat veel ei leki;
kannab laineharjal sind ajavool;
elul ühes käes pipar...
ja teises sool...
(Virve Osila)
***
AEG JOONISTAB RINGE
PUUDESSE JA INIMESTESSE.
RINGID PUUDES
NÄHTAVAD,
RINGID INIMESES
AIMATAVAD.
VAADATES VÄLJAPOOLE,
MÄRKAD AJARINGE PUUS,
VAADATES SISSEPOOLE,
TAJUD AJARINGE ENESES.
AASTA JA RING.
TEINE AASTA JA TEINE RING.
NÄHTAVAD JA NÄHTAMATUD,
ALGAVAD JA LÕPPEVAD.
ÜKSAINUS RINGIDE RING.
PUUDESSE JA INIMESTESSE.
RINGID PUUDES
NÄHTAVAD,
RINGID INIMESES
AIMATAVAD.
VAADATES VÄLJAPOOLE,
MÄRKAD AJARINGE PUUS,
VAADATES SISSEPOOLE,
TAJUD AJARINGE ENESES.
AASTA JA RING.
TEINE AASTA JA TEINE RING.
NÄHTAVAD JA NÄHTAMATUD,
ALGAVAD JA LÕPPEVAD.
ÜKSAINUS RINGIDE RING.
(Olivia Saar)
***
***
Õpi tegema siis kui ei taha
ja leppima siis kui ei saa.
Õpi nägema siis kui on pime
ja kuulma ning kuulama ka.
Õpi naerma siis kui on valus
ja uskuma siis kui ei tea.
Õpi andma kui keegi ei palu
ja minema siis kui ei pea.
Õpi jätkama valitud radu
ja vabanda kui sa teed vea.
Õpi olema nii et on rahu
ja elama nii et on hea.
(Tundmatu autor)
***
No comments:
Post a Comment